Linux: terminal ja käsurida

Mis ja milleks käsurida?

Käsurida on tekstipõhine kasutajaliides, mis kasutab teksti nii sisendiks kui ka väljundiks. Selle abil saab kasutada Linux operatsioonisüsteeme. Kuigi avavaates näeme Ubuntu puhul graafilist vaadet akende, paneelide, läbipaistvate teadetega jne, siis kõige selle taga on tegelikult erinevad käsud, mis on tavakasutaja eest ära peidetud. Lihtsamate tegevuste jaoks (internetis surfamine, e-kirjade lugemine, ettekande või tabelarvutuse programmi kasutamine, …) graafilisest keskkonnast täiesti piisab, aga kui soovime Linuxi süsteemi kasvõi natukenegi rohkem seadistada ja kasutada selle kogu võimekust, siis tuleb kasutada käsurida.

Kuidas avada terminali akent?

Variant 1:

1. Vajuta vasakul asuva tegumiriba kõige ülemisel ikoonil (Või klaviatuuril ⊞Win klahvi)
2. Trüki sisse „terminal“
3. Vajuta Terminali ikoonil

Variant 2:

Kasuta klahvikombinatsiooni Ctrl+Alt+T

Ilmub terminali aken:

Käsu sisestamine ja navigeerimine

Käsu sisestamiseks tuleb lihtsalt käsk kirjutada käsureale ja vajutada ENTER klahvi. Tühikud on käsureal äärmiselt olulised, nende abil eraldatakse käsku ja käsule kaasaantavaid parameetreid ehk argumente.

Linuxi käsurida on tõstutundlik, mis tähendab, et käsud minuprogramm, minuProgramm või MinuProgramm võivad käivitada hoopis eri programme. Enamasti on siiski käskude nimed esitatud väiketähtedes.

Kursorit saab liigutada vasaku/parema noole klahviga. Üles ja alla nooleklahvidega saab valida varem sisestatud käske.

TAB klahv

Käsureal on kõige tähtsam klahv klaviatuuril TAB. Vajutades TAB klahvi ühe korra, lõpetatakse käsk sinu eest. Kui käsu lõpetamiseks on erinevaid võimalusi, siis vajuta TAB klahvi veel üks kord ja kuvatakse loetelu võimalike variantidega. TAB osutub eriti kasulikuks näiteks siis, kui on vaja sisestada pikka või keerulist failinime.

Kõige tähtsamad käsud Linuxi käsureal

ls

Käsk ls ehk list kuvab kausta sisu, kus parasjagu asud.

1. Trüki terminali ls ning vaata väljundit. Kuvatakse kaustad ja failid, mis asuvad selles kaustas, kus praegu asud.

   

   Mis värvi on väljundis kaustad ja mis värvi on failid?

2. Trüki terminali ls -a. Nüüd ilmub väljundisse palju rohkem nimesid. Punktiga algavad kasutad ning failid on Linuxis enamasti peidetud. Nendes kaustades ning failides asuvad tavaliselt konfiguratsioonid operatsioonisüsteemile ning programmidele, neid faile ei tasu ilma Linuxist sügavamaid teadmisi omamata muuta.

   

3. Trüki terminali ls -la. Mis muutus? Mida uut väljundis failide kohta näed?

   

   

mkdir

Nüüd õpime, kuidas teha Linuxi terminalis kausta.

1. Teeme kausta nimega „asjad“. Linuxis kausta tegemiseks on käsk mkdir ehk make directory. Trüki terminali

   mkdir asjad
   

   

2. Nüüd kasuta eelmises punktis list’i kohta õpitut, et näha, kas kausta tegemine õnnestus.

   

cd

Selleks, et terminalis kaustade vahel liikuda, on käsk cd ehk change directory.

1. Lähme kausta, mille just tegime. Selleks kirjutame terminali

   cd asjad
   

   

2. Kaust peaks olema tühi, veendu selles käsuga ls.

   

3. Teeme siia kausta ühe alamkausta nimega „asi“. Selleks kirjutame

   mkdir asi
   

4. ls -a näitab, et kaust „asi“ loodi, kuid kuvab lisaks veel kahte kausta „.“ ja „..“. Linuxis on neil kindel tähendus:

   . tähistab kausta, kus hetkel asud;

   .. tähistab praeguse kausta ülemkausta.

   

5. Lähme tehtud alamkausta, kasutades käsku cd asi. Selleks, et minna tagasi ülemkausta „asjad“, sisestame:

   cd ..
   

   

6. Kui käsk cd sisestada ilma argumentdeta, siis viib see kodukausta. Proovi järele!

   

Reeglina vahetatakse kausta siis, kui on plaanis seal pikemat aega töötada, sest enamike käskude ja programmide kasutamiseks ei ole kausta vahetamine vajalik. Näiteks selleks, et kuvada kausta asjad sisu, võime vabalt olla kodukaustas ja kasutada käsku ls koos täiendava argumendiga, mis täpsustab, millise kausta sisu soovime kuvada.

ls asjad

Nii näed kausta „asjad“ sisu ilma kausta vahetamata.

Nõuanne

Eelmine käsk eeldab, et asume kodukaustas. Kui soovid kuvada kausta „asjad“ sisu asudes ise suvalises kaustas, siis tuleb tee kaustani anda absoluutsel kujul ehk alates failisüsteemi juurest. Antud juhul ls /home/kasutaja/asjad või lühemalt ls ~/asjad

7. Eelneva näite põhjal, proovi kodukaustast kuvada kausta „asi“ sisu.

Hetkel on see kaust tühi ja käsk peaks lõpetama töö ilma väljundit andmata.

pwd

Käsk pwd näitab täielikku teed failisüsteemis praegusesse kausta.

5. Liigu iseseisvalt failipuus ringi, sisene suvalistesse kaustadesse, samal ajal kontrollides oma asukohta pwd abil.

   Nõuanne

   Kui peaksid kaustade rägastikus ära eksima, siis kodukausta tagasi aitavad cd ~ või lihtsalt cd ilma argumentideta.

Faili sisu muutmine programmiga nano

1. Lähme kasuta „asi“:

   cd ~/asi
   

   

2. Teeme tekstiredaktor nano abil uue tekstifaili:

   nano test.txt
   

   

   Seejärel ilmub terminali aknasse tekstiredaktori avavaade. Nüüd on „test.txt“ avatud muutmiseks.

   

3. Kuna tegemist on uue failiga, siis kirjutame midagi faili.

   

   Selleks, et nanost väljuda, vajuta CTRL+X. Kui oled faili muutnud, küsib programm üle, kas soovid muudatused salvestada. Trüki sisse y ning vajuta Enterit.

   
   

4. Kontrolli, et fail tekkis, kasutades käsku ls.

   

Faili sisu kuvamine käsuga cat

1. Käsk cat võimaldab näha tekstifailide sisu ilma faili avamata. Olles kaustas „asi“, trüki terminali cat test.txt. Kas ilmus tuttav tekst?

   

2. Lähme ühe kausta ülespoole cd .. ja vaatame uuesti sama faili sisu kaustas „asi“. Sarnaselt eelnevalt kasutatud ls käsule:

cat asi/test.txt

Kas ilmus sama tekst?

3. Kas suudad jälgida ja selgitada, kuidas töötab järgmine käsk? Proovi järele.

   cat asi/../../asjad/asi/../asi/./test.txt
   

4. Kasuta nüüd eelnevaid teadmisi, et muuta test.txt sisu ning kuva see ekraanile kasutades käsku cat.

   

Failide liigutamine, kopeerimine, eemaldamine

Käsku mv ehk move saame kasutada, et faile liigutada ja ümber nimetada.

Käsku cp ehk copy saame kasutada, et faile kopeerida.

Käsku rm ehk remove saame kasutada, et faile kustutada.

1. Käsk cp vajab kahte argumenti kujul cp [kust] [kuhu]. Esimese argumendiga ütleme, mis faili soovime kopeerida ja teise argumendiga kuhu soovime koopia paigutada. Lähme kausta „asjad“ ja kopeerime sinna tekstifaili alamkaustast „asi“:

   cd ~/asjad
   cp asi/test.txt .
   

Siin näeme ka punkti kasutust käsus, mis määrab kopeerimise sihtkohaks praeguse kausta.

2. Kontrolli käsuga ls, et mõlemas kaustas oleks nüüd fail „test.txt“.

   

3. Järgmisena kasutame käsku rm, ja kustutame ära originaalfaili. Olles kaustas „asjad“, trüki sisse rm asi/test.txt.

rm asi/test.txt

4. Kontrolli, kas nüüd on „test.txt“ ainult ühes kaustas.

   

5. Selleks, et faile ümber nimetada ja ühest kaustast teise tõsta, on käsk mv. Tõstame faili „test.txt“ kausta „asi“ ning samaaegselt nimetame selle ümber failiks „test1.txt“. Selleks, olles kaustas „asjad“, trüki terminali:

mv test.txt asi/test1.txt

Sarnaselt käsule cp ootab käsk mv kahte argumenti. Esimene määrab faili mida liigutatakse, ja teine asukoha, kuhu liigutatakse.

6. Kontrolli, kas fail sai ilusti liigutatud ja eksisteerib uue nimega kaustas „asi“.